Pühapäev, 15. august 2010

idüll

Ma olen laiskvorst, gradus gravis.
Pole viitsinud eriti blogimaailmes lammutada. Suht tegus kah.

Päevad on viimati 1jagu 1taolised olnud.
Hommikul 1/2 8 üles. Tegelused. Jalutama. Uni. Tegelused. Jalutama. Uni.
Tegelused. Jalutama. Ööunne nii 1/2 11.

Noormees on nüüd 5k1n vana. Maadleb voodil roomata. Igati vahva tegelane.
Pole parata, peab tunnistama, et mulle meeldib rutiin. Vanaks hakkan jääma vist.

3 kommentaari:

Bianka ütles ...

Õnnitlused takkajärgi!

Oleks häämeelega ka õigel ajal virtuaalselt käppa surunud, aga mu selgeltnägemise võimed alles lapsekingades. Ja mis sa lapsest tahad... Pakkus teine variante, et ehk on hoopis mured võimust võtnud, kui kippu ega kõppu imeriigist ei kosta.

Igatahes nüüd on rõõm seda suurem, et kõik hästi on. Meie Minipiigal alles nädala pärast viie kuu sünnipäev. Ta veel ei rooma, aga see-eest on tal kaks hammast!

Eve Piibeleht ütles ...

Õnnitlused siitki ja pikk vaikus põhjenduse leidnud. Väga rõõmsa põhjenduse pealekauba. Edu!

MetsasJooks ütles ...

algarv hää,
käpad täitsa surutud, nii otseses kui ka kaudses mõttes :P
Eks me saa siis sotsialistlikku võistlust arendada poisi-piiga vahel :P Hambad (tükki 2) tulid meil ntx üleeile :) Tänu sellele on kutt mu külge kui liimitud ja arvuti taha ei lase. Vaevaga sain deklaridki tehtud :P

Tänud thela ka. Vana kaardiväe tegijad ei peaks ju muretsema, kui mõni vahel silmapiirilt kaob, tegusad ja laiade vahmiilidega, nagu me siin kõik rõemsalt oleme.