Neljapäev, 4. oktoober 2012

Tootelaadne toode

Ekspressisõltuvus on raske vaibuma. Pidasin vastu täpselt 2 nädalat. Siis tuli poodi ketsida ja eelpoolnimetatu osta. Jõgeda ja Erelt saavad minu poolt sellenädalase virtuaalse käbi :P

Aga mitte oma sõltuvustest ei tahtnud ma seekord heietada. Hoopis poeriiulitest, millest möödumine on kahesele teatavasti suuremat sorti katsumus.

Siinkohal saadaks sõbralikud tervitused kohalikule kodupoele, kes on palganud usina näitsiku tolmumakippuvaid pakendeid seebivee ja käsnaga puhtaks küürima. Tore on, et tööhõive jätkuvalt kasvab, vald saab maksuraha ja nõnda edasi. Poe juhina või hoidku taevas, omanikuna, mõtleksin ma kindlasti pigem sellele, miks mõni pakend tolmuma kipub.

Jah, üle tee paikneb kohalik gümnaasium, mille kasvueas lapskond vahetunniti riiuleid ründab. Ma ei tea, kas nad koolitoitu söövad, kas see neile piisav on ja kuidas see maitseb. Mõni laps on ilmselt kasvueas näljasem, kui teised ja paljudel on toiduga seoses igat sorti kiikse. Massimeediast mõjutet preilid vanguvad ilmselt nälja- ja söömasööstude nõiaringisOsadele aga näikse vanemad vastavalt oma peakujule, rahakotile ja kasvatusstiilile pakkuvat kodus ka ebatervislikku tee-saia menüüd või spartalikku külma vee-kaika eridieeti :P 
Niisiis, tagasi näljaste lapsukeste ja kohaliku poe riiulite manu.

Kolm-neli meetrit on täis läikpakendeid, mida vabrikus ilmselt miljon pisikest kurja päkapikku täis puhub. Jah, teoreetiliselt sisaldavad nad laaste, mis on kunagi kartul olnud. Siis on kartul kohtunud õliga, soolaga ja maitsetugevdajatega.  Kõik muud sibulad, pabulad, köögiviljad ja hapukoored mis pakendil nii kenasti piltidega esindet on, sisalduvad "maitse- ja lõhnaainetes". Parimal juhul on kartulil ebamäärast rohelist puru, mis pisut elusloodust meenutab. Seega, see jamps, vabandage väljendust, süüa ei sünni.

Edasi on meil viis-kuus meetrit küpsiseid, präänikuid ja muid kuivikuid-rõngikuid. Iseenesest pole ju jahutootes midagi halba. Mida läikivamaks ja hermeetilisemaks aga pakend läheb, seda pisemaks font koostisainetega. Mu kahesel põnnil on mõned kerged toiduallergiad, seepärast olen neid pakke sunnitud kotkapilgul uurima. Jah, tõepoolest, ka sääl on ohtralt pseudotoitu. Taimseid rasvu, GFS-i, lõhna-, maitse- ja värvaineid. Oeh. Jah, ma oskan ise komponentidest küpsiseid kokku keerata. Aga, pagan paraku, ma igakord oma tiheda päevakava kõrvalt lihtsalt ei viitsi ega jaksa. Oleks ju tore, kui poes oleks ka pisut toitu, mis ei mängi mingeid nõmedaid toidumänge ja millega ei kaasne üksnes läikiv pakend ja tootearendajate õõnsalt kõlavad eufemismid.

Liigume siis kassale lähemale. Nüüd tabab meid kümme meetrit komme ja šokolaade. Loomulikult on tore, et need on kõik põngerjate käeulatusse paigutatud, kes siis neid teoorias usinasti lapsevanemate ostukorvidesse kühveldama peaksid. Või siis piinlema, kuni kohalikud vanurid kassas oma suhtlusvaegust rahuldavad. Jah, ma olen oma kutsika juba peaaegu välja treeninud, eet 9/10 sellest sodist ei sünni süüa. Miks peaks siiski tripp toidupoodi võrduma mingi pöörase lõksude vahel laveerimisega, seda minu mõistus ei võta.

Jah, meil on siin ka veel piima-, juustu-, vorsti- ja lihalett, aga sääl paraku need tendentsid jätkuvad. Mida kenamaks läheb pakend, seda suuremaks igat sorti emulgaatorite, hüdrogeenitud sodi, kamara-kontide jm. jura sisaldus läheb. Kui ma tahaksin oma perele pakkuda sitta, tatti ja suhkruvatti, siis ilmselt ei segaks ma seda kõike kokku ja maitsestaks maitsetugevdajate ning maisisiirupiga. Jah, kurat võtaks, mul on õigus ütkeda mingite tootelaadsete toodete üle. Muidugi võin ma rõdul kitse pidada, tema piimast juustu valmistada, metsast marju korjata ja sellest mahla teha, lõunaks kohalikust jõest parte püüda etc. etc. Ma paraku ei jaksa, sest kõigeks selleks on vaja kahte kätt, kahte jalga ja hulgaliselt aega. 1 käsi täitus mul jälle uinakust ärganud viiekuisega, kaheaastane insener eraldab kruvikeerajaga akent raamist ja seda olukorda kutsuvad riigiisad peenelt lapsehooldusPUHKUSEKS.

Seega, kui valite poest tootelaadsed tooted,
saab teil ilmselt olema elulaadne elu.
(eelnev kirjatükk on lihtsalt aurulask ja kui üldse, loetagu seda läbi 10x vähenduse).



6 kommentaari:

Dorothy Harriet ütles ...

Ligesin. Meeldis. Arvan sama.

Bianka ütles ...

Järjest paremaks läheb, juba kvartalis üks postitus! Ootan ära, kui sagedus tõuseb ühe postituseni kuus, millest järeldan, et sul on laste kõrvalt juba rohkem aega bloginduse jaoks jäänud. Siis annan sulle teada, kus mina oma mölapidamatust praegusel ajal välja elan :D

MetsasJooks ütles ...

No mis mõttes jagatakse aadresse ainult valituile? Mina sedasorti (vägisõnad kustutatud) provokatsioonidele ei allu!

Tegelt tõlgitagu ülalnimetatu muidugi rõõmuks püsikaardiväe kohalolu üle.

Bianka ütles ...

Tegelikult on asi nii, et aadressi jagati neile, kes seda küsisid või minu eelmise blogi kinnipanemise järel mu lobast puudust tundsid :D Aga no kuna sina ei küsinud...

MetsasJooks ütles ...

Ahjaa, vaatasin lihtsalt, et tütarlaps tõmbab oma ütlemisi koomale. Et võibolla miskitsorti isiklik sotsiofoobiapuhang tabanud. Teada ju, multitalentide värk, vahel on vaja enesesse vaadata :)

Nu kui ma ilusti palun ja virtuaalse klotsi maksan, siis arvatakse ehk pikapääle mu vääritud silmad siiski teite toimetusi kaema?

(vabandame ette rumaluste pärast, iganeljapäevane verbaalne mölapidamatus saabunud).

Bianka ütles ...

Ah, mind on tegelikult väga lihtne ära rääkida :D