Hakatuseks

Postin eelmise blogi aegadest mõned isikliku tähtsusega Eesti-teemalised salmid. Muidu aja teisi pidevalt netiavarusist taga nagu Toots saiast rosinaid :P

Minu Eesti
14/2/2008
Minu Eestil on sinine taevas.
Sinine sära on mereveel.
Metsas palju on siniseid lilli,
Sinine udu on metsateel.

Minu Eestil on musta mulda,
leiba annab see kõigile.
Minu Eestil on tumedaid aegu,
Nendest kõike ei tea ma veel.

Minu Eestil on valgeid pilvi.
Valgeid luiki on laineteel.
Hele sära on laste silmis.
Eestile seltsis me loodame.

Teie Eesti
26/6/2008
Teie Eestis on rahal võim.
Teie Eestis on mölakas saks.
Teie Eestis on vaiki vaim.
Õiguse müüte, kel tengelpung paks.

Teie Eestis nälgivad lapsed.
Teie Eestis jääb koduta sant.
Teie Eestis reeturi veri
igal nurgal on edu pant.

Teie Eesti on huku veerel.
Siis, kui müüdud on viimane mees,
müüdud saab viimne mets Virumaa äärel…
Kes siis veel elab te Eesti sees?

Nende Eesti
20/4/2009
Nende Eestil on kustumas lootus.
Nende Eesti põrmus on maas.
Nende Eesti külapoe taga
Pooliku ääres on trehvamas taas.

Nende lautadest järel on vare.
Nende majadest tukid on maas.
Põld, mille künnist pihk on veel kare,
Kuulub nüüd teistele. Viimne kui raas.

Nende poolik on õdanguks otsas.
Vaevatud pilgus näen hõõgumas tuld.
Meenub, et taat ja memm selles metsas
Vestsid mul sõnu, mis rasked kui kuld.

Eesti-salmid olid kirjutatud tütrele, seepärast on keel ka sääne lihtne ja lapsepärane. Koolis pidid teised luuletusi lugema, aga piiga on mul küllaltki valiv ning ei leidnud sobivat. Nii arutasimegi temaga veidi ja sellest tuli "Minu Eesti". Teised tulid elu sunnil riburada ise ;)

Vahepääl, kui pisut tõsisema tõve käes vaevlesin, survestasin teda lubama, et kunagi kirjutab ta mulle Meie Eesti.

Nüüdseks on tõbi möödanik ning ka lubadus ülehomse naela otsas :P