Kollases tassis on valge tee. Tassil on kiri "Beijing". Kotkas viimaselt tööreisilt tõi.
Jõin varahommikul rõdul teed ja tundsin end äkitsi kaheksakümneaastasena. Kõik on juba olnud, nii näikse. Elu lihtsalt kulgeb ja mina, va iidne, vaatan seda rahulikult päält. Kui ma nüüd, vana ja targana, oma elule tagasi vaatan, siis tundub, et olen ühe pisikese eluaja sisse mahutanud mitu :P Tegevuste hulgalt siis.
Selleks, et elu hetkekski aeglane oleks, on muidugi vaja teha teatavaid pingutusi.
Eelkõige peab igapäevane elu olema täis pöörast rahmeldamist. Sellest aga pole kellelgi puudus. Lihtsalt rahmeldused on erinevad. Kes murrab tööd, kes õpinguid, kes põllul või aias. Aeg sääne. Kõige valgem aastas päälekauba. Võrreldes talvisega on jaks mitmekordne.
Praeguse eluperioodi rahmeldused on peamiselt seotud paljulapselisusega. Kaks saavad juba kuraditosina jagu aastaid vanaks. Siis veel kahene ja kahekuune. Elu on üsna tihe. Aga see on mõnus tihedus. Ja seda enam oskan hinnata hommikusi tassitäitmise hetki, nii otseses kui kaudses mõttes. Kui ma minevikku mõtlen, siis on mul kunagisest töönarkomaanist enesest kahju. Praegu teen tööd täpselt niipalju, kui laste kõrvalt aega jääb. Nii tunnikese hommikuti ehk, lihtsalt vormishoidmiseks. Minusugune piiratud mõistusega olend peab selleks pool elu ää elama, et aru saada, mis elus oluline on :)
Blogida pole ka viitsinud. Pole lihtsalt midagi öelda. Lugeda ikka viitsin vahel. Kõigi teiste elu näib nii sisutihe ja mõttekas minu rutiinse tiksumise kõrval :P
Läen tiksun nüüd siis vaikselt edasi. Päeval ehk õnnestub korra raamatukokku lipsata. Kui lugemisvara koosneb netiportaalide kiiruudistest siis koosneb sõnavara varsti viiesajast sõnast (tervitan siinkohal Ilfi ja Petrovi).
2 kommentaari:
Õnnitlen selle uue kahekuuse pereliikme puhul! Poleks osanud arvatagi (või siiski kahtlustasin sinusugusest midagi niisugust ;) Mis soost tegelane on? Kuigi seda vist tänapäeval enam pole väga sobiv küsida (kõik lapsed on sõbrakesed)...
icic @sõbrakesed, see oli 1 naljakas artikkel. Eks ma olen enne ka näinud kodanikke, kes loodusega kakelda üritavad. Reeglina loodus võidab, vähemalt pikas perspektiivis. Aga ilmselt on säälmail tekkinud arvestatav omasooliste vanemate kogukond, kes lastele alternatiivseid hoiulahendusi otsib. Aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida.
Uus väljalase on samuti poeg. Kokku olen seega saanud neli poega ja ainult ühe tütre. Seda väärtuslikum see 1 kaunitar mul on. Jah, ta on mul vahel pahur puberteet aga kes meist poleks olnud? Justnagu oma blogis Nöpsikust kirjutasid, siis näikse minugi tütar nö. parem väljalase must enesest olevat. No kuidas ma saaksin mitte muiata ta saadetud meili pääle, mis kannab päälkirja "Investment Proposal", sisaldab nimekirja soovitud raamatutest ja nende lühikirjeldustest (kahjuks küll ainult ingliskeelsed) ja lõpeb tõdemusega "hey, at least I'm not asking money for makeup or alcohol"?
Poisijuppe näib aga lihtsam kasvatada, nad on nii otsast otsani emmekad. Selle sõna hääs mõttes.
Postita kommentaar